Raud

Metall versus puit: raua osa maarahva igapäevaelus





Nii tänapäeval kui ka muistsete eestlaste igapäevelus olid metall ja puit tähtsal kohal. Alguses oli kindlasti tähtsamal puit, sest seda oli lihtsam saada ja töödelda, kui metalli. Puidust tehtud esemed ja tööriistad polnud aga kindlasti nii tugevad ja vastupidavad, kui seda olid rauast esemed. Enamus eluks ja tööaladeks oli vaja asju, mis tehti just neist kahest materjalist. Alustades lihtsaltest majapidamistarvetest, kuni näiteks jahi ja kalapüügini.
Teadaolevalt on puit üpriski kergesti lagunev ja kõdunev materjal, mis on suuresti mõjutatav ilmastiku poolt. Samuti on puidu üks vanimaid kasutusalasid olnud alati ka küttematerjaliks olemine. Puit on väga vanast ajast juba üks peamisi ehitusmaterjale, mis on samuti ka taastuv loodusvara ja tänu sellele on seda alati olnud hea kasutada. Puit on väga mitmekesiselt kasutatav ja see on vägagi kergesti töödeldav. Puidu kasutamine on olnud hea ka keskkonnale, kuna puit eritab endast süsinikdioksiidi. Puit on tegelikult üpriski vastupidav materjal, eriti paljude keemiliste ainete suhtes, keskkonna tase ei tohiks olla alla kahe või üle üheksa, siis peaks puit üpriski hästi vastu pidama. Puit on vägagi hea soojusisolaator tänu oma madalale soojusjuhtivusele. Üheks puidu puuduseks on tema ebaühtlane struktuur. Puiduvead hinnatakse enamasti nagatiivseteks. Veel üks puidu puudus on tema deformeerumine ehk puidu vormi muutumine nii koormuste kui ka niiskuse ja teiste keskkonnatingimuste mõjul. puit kahaneb vananedes ja niiskusesisalduse vähenemise puhul võib see praguneda. Vee imamisvõime tõttu võib puit aga suuresti paisuda. Puidukaitsega on võimalik selliseid probleeme mõneti vältida. Ka puidu põlevusaste on miinuseks, see süttib kergesti ja ehitusmaterjalina on see halb. Samuti kahjustab UV-kiirgus puitu. Puit muutub näiteks selle mõjul halliks. Pluss on kindlasti olnud see, et puit ei reosta loodust, see on biolagunev materjal. Puit ei kanna edasi elektrit. Kasutati seda vanasti saatjamastide tegemiseks. Neid küll enamasti säilinud ei ole. Puitu kasutatakse nii ehitusmaterjaliks, betooni vormimisel, vooderdusena, elektrimastidel kui ka raudteeliipritena ja tunneli- ning sillaehitustöödes. Varem kasutati okaspuitu kaevandus- ja tunnelitööde juures, kuna erinevalt lehtpuudest teeb ta murdumise eel häält. Ka mahutite ja silode ehitamisel kasutatakse puitu. Korrektselt töödelduna, on puit üks vastupidavaimaid materjale, mida ehitusel kasutatakse. Puidudl on suhteliselt väike tihedus, kõrge jäikus.
Metall seevastu on suure tihedusega, venitatav. Metall on ühtlasi sepistatav, kõrge sulamistemperatuuriga, kõva, hea elektri- ja soojusjuht. Raud on kõige levinum metall maa koostises. Raud on looduses väga suuresti levinud element. Rauaühendeid, mida kasutatakse malmi ja terase tootmisel, nimetatakse rauamaakideks. Maagi kaevandamisel saadakse koos rauaühenditega ka kivimeid ja mineraale, mis rauamaagi töötlemisel pole enamasti vajalikud. On olemas punane ja pruun rauamaak ja need sisaldavad peamiselt raud(III)oksiidi. Triraudtetraoksiid on musta värvusega kristalne magnetiline aine. Triraudteraoksiid ehk magnetiit on sisalduselt kõige puhtam rauamaak. On veel püriit ja sideriit. Raud on plastiline, mistõttu on teda hea sepistada ja valtsida. Raud on keskmise kõvadusega metall. Niiskusega kokkupuutel on ta roostetav materjal. Eestis algas rauatootmine umbes 2000 aastat tagasi ja kestis arvatavasti kuni 18. sajandini. Raud oli ainus metall, mida Eestis sai toota kohalikust toorainest, soomaagist. See on tekkinud soistel aladel rauarikkast põhjaveest. Eesti suurim muistne rauasulatuskeskus asus Põhja-Saaremaal Tuiu küla lähistel, mida tuntakse Tuiu Rauasaatmemägedena. 1988. aastal tehti seal esimene katse esivanemate eeskujul soomaagist rauda sulatada, tulemuseks oli 680 g rauda, 1990 saadi seda juba rohkem kui kaks kilogrammi. Umbes 500 eKr algas Eestis rauaaeg, mis kestis kuni muinasaja lõpuni. Vanemal rauaajal kasutati veel tööristade tegemiseks ka kivi, aga soomagi leidmisel kasvas raua kasutus hüppeliselt. Sellest tehti tööriistu, sõjariistu ja kõike muud vajalikku. Oluline amet oli näiteks sepal, kes sepistas suurel hulgal vajalikke asju, näiteks püüniseid, kalapüüdmis tarberiistu, rattaid, vankreid, ehk kõike elus vajalikku. Igas külas oli vähemalt üks sepp. Palju oli sellist olukorda, et kuna rauda oli vähe, siis vanad, mittevajalikud esemed sulatati üles ja neist sepistati midagi uut.
Sepistamine on kuumutatud metalli töötlemine erinevate meetoditega. On seitse põhilist võtet: silumine ja venitamine, raiumine, jämendamine, painutamine, augulöömine, väänamine, sepakeevitus. Sepistatakse tarbe kui ka kunstsepiseid, käsitööna ja tööstuslikult. Esimesed märgid metallitööst Eestist - arvatavalt võõrsilt toodud metalli sepistamisest - pärinevad eelrooma rauaajast. Põhja- ja Lääne-Eesti kalmetesse ilmub arvukalt rauast ehteid, tööriistu ja isegi relvi, seda hilisel eelrooma rauaajal.
Sepp on käsitööline, kes töötleb rauda. Sepp töötab sepikojas, kus on alasi, ääs ja teised vajalikud töövahendid. Sepad olid Eestis ühed esimesed kutseoskustöölised. Sellele viitab sõna sepp kasutamine teiste oskustööliste kirjeldamiseks, näiteks kingsepp, pottsepp, puusepp. Soomaaki said sepad turba põletamisel. Sepad pidid tegema ka ehteid. Tehti isegi aurukatlaid ja viljapeksumasinaid.
Kui võrrelda metalli ja puitu minu vaatenurgast, siis mõlemad on väga head toormaterjalid ja väga kasulikud ehituses ja vajalike tööriistade tegemisel. Neid saab ju eduliselt koos kasutada. Kindlasti olid mõlemad materjalid väga suureks abiks maarahva töö ja kodude alengu juures ja küttimisel. Usun, et mõlemad on enda positsiooni väärilised nii vanemal ajal kui kui nüüdisajal ja kindlasti ka tulevikus.